Käsil on reisi neljas päev ja asun praegu Altas, Norras. Kuna me oleme eelnevatel õhtutel jõudnud kuskil ühe, kahe, kolme paiku öösel hotelli, siis pole magamise kõrvalt mingile reisikirjale üldse mõelnud. Täna mõtlesin, et peaks ära tegema, sest nüüd tuleb jällegi kõvasti sõita.
Helsinkist Nordkappi on kuskil 1500km, kuid ema tundis
tugevat soovi minna vahepeal veel Uusikauppunkisse, mis on Soome läänerannikul,
mistõttu meie teekond pikenes kõvasti.
Kolme päeva jooksul, mis me Nordkappi sõitsime:
käisime Katthausis - vaata kasse all paremas nurgas.
Käisime nukulinnas Raumas, kus Pilleriin tegi pagassi kulinaariat.
käisime Kalajokil, kus hotelli/restorani ukse ees oli
valgusfoor.
leidsime ja päästsime maantee kõrvalt punase tukaga Hiina
harjaskoera, kellele söötsime Eestist kaasa toodud kotlette ja kelle viisime
tagasi suht kindlalt päise päeva ajal jokkis olekus naisele
Samuti leidsime seene, mille ema väga tungivalt autosse toppis ja kaasa tõi. Hommikul viskasime seene välja, sest iu.
Ületasime põhja polaarjoone ja nägime jõuluvana kaubikut
Olime 303km kaugusel Murmanskist ja tundsime vene võimu hõngu.
Nägime veidrat taevast, kus taevas ise oli täiesti tume
ja taeva ja maa piiri peal oli taevas hele. Mina ütlesin, et me jõudsime
Mordorisse, kus on igavene pimedus ja piirimail algab päikesevalgus. Pillekas
ja ema ei saanud aru, millest ma rääkisin ja küsisid, kes see Mortimer on.
Samuti rääkisin neile Nazgulidest ja need küsisid aina Naztaakide kohta.'
Jõudsime Norra
Pilleriin tegi hommikusöögi ajal nägusid selja taga
istuvate sakslaste kohta
Lõpuks ometi jõudsime fjordide maale. Ilm oli enamvähem, kuskil 12C. Alguses oli kuiv, pärast tuli ka vihma. Vaadake pilte.
Nägime iga nurga ja nuki taga porosid või nagu ema ja Pillekas neid kutsusid, kitsesid. Tegelikult on need põhjapõdrad, mulle meeldib öelda porod.
Leidsin (ja kasutasin) ka Euroopa põhjapoolseimat WC-potti.
Isiklik linnuke kirjas.
Hiljem pöördus Nordkappi ilm suhteliselt õudseks. Vihma sadas ja tuul ei lasknud liikuda. See munaga maja ongi Nordkappi keskus, kus saab siis igast põnevat teada ja tunda. Tegime väikese endli
koos eesti lipuga (mis on tegelikult Kalevi šokolaad) ja siis tulime tulema.
Tagasiteel sõime Kuningkrabi liha ja katsusime vett, mis oli väga külm. Käisime Saami vanamehe suveniirihütis, kes oli Eestist mu lemmikteki ära varastanud (seesamune porodega).
Täna hakkab siis 20h sõitu Stockholmi. Pip-pip!
No comments:
Post a Comment