Neljas päev vist juba - jõuame Rootsi.

Rootsimaa

Ma arvan, et mu reisimotoks saab „Silvia toitu ei jaga.“ Need kaks on kogu aeg näljas mu kõrval ja lunivad süüa. Väga ikka ei anna küll.
Selle  Silvia–toitu–ei–jaga jutu peale ütles ema: „Aga võib-olla jätame su siia metsa surema?“
Seda ka nagu ei taha... Tekkis huvide konflikt.

Tänane päev algas sellega, et vanem 1 ja vanem 2 (Tiina ja Pilleriin) ajasid mind kell kaheksa üles ja sundisid sööma minema. Sõin lõhet (nagu iga hommik siin põhjas, sest mmm maitsev on ja värske ka) ja siis kohe Alta veterinaari juurde. Mina muidugi emaga kaasas, et vaikselt nurgas seista ja pildistada. Tegelikult oli neil seal väga huvitav keiss – koeral olid vanad haavlid (väikesed püssikuulid) seljas ja tegid valu. Siis sõitsime Alta kaljumaalingute muuseumisse, mis oli isegi huvitav. Loodus oli imeilus – nagu džungel, aga Norra džungel, mis on kargem ja mehisem. Pildid on ka all kuskil. Ema sundis jälle seentest pilti tegema. Õnneks ta neid seekord ei korjanud, sest see oli muuseumi poolt keelatud. Öeldud oli, et ei tohi laudteelt kõrvale kalduda. See aga ei takistanud teda kõiki riideid seljast viskamast ja paljalt fjordi sukeldumast. Tähendab, sukeldumisest oli asi kaugel – kivid olid nii libedad, et ta kukkus ümber, ei saanud edasi liikuda ja pidi 10 sentimeetrises vees „suplema“. Mina samal ajal tegin nägu, et ei saa üldse aru mis toimub juhuks kui Norra keskkonnakaitsjad peaksid õiendama tulema.

Seejärel hakkasime edasi sõitma. Linnast said meeletud mäed ja orud, millele järgnesid jõekaldad ja peale neid tuli lage tundra. Porod jälitasid ikka igal pool. Ma usun, et te kõik arvate, et näe vaata Norra, heaoluühiskond, et kõik ilus ja puhas ja arhitektuur on väga modernne, aga pole see nii ühtigi. Siin põhjas on ikka aru saada, et majad on ehitatud kõige vastupidavamast materjalist ja seetõttu on nad suhteliselt igavad ja mõttetud, mõni on isegi lauskole. Veidi selline vaene ja korratu on siin. See-eest loodus on meeletult ilus.

Siis saabusime uuesti Soome ja käisime kohalikus kõrtsis söömas. Sealt saatsin mõningatele teist ka postkaardid. Kes seekord postkaarti ei saanud, ärge kurvastage - saate äkki kuskilt eksootilisemast kohast nagu näiteks LAV või Gruusia mägiküla. Kõrtsis sõin poro ja olin rahul. Siis kui hakkasin kõrtsi sisse astuma kuulen peakohal „Hello Estonia! Tereasty.“ Obama on uudiste kaudu ka Põhja-Soome jõudnud. Ameerika ajab kombitsaid ikka igale poole. Iseenesest väga sümboolne hetk - Obama ütleb mulle kuskil Põhja-Soome tundras tere. Pilleriin hakkas kõrtsis oma suure suuga kohe rääkima, et kust ta pärit on ja mis muidu toimub ja kõrtsiomanik oli kohe äksi täis ja ütles, et ohoo, minu hoovi peal elab ka veterinaar, eestlane. Pange tähele, et linn on Enontekiö, kus on ilmselt maksimaalselt 1000 inimest. Ja oligi nii, otsisime veterinaari üles (leidsime auto numbrimärgi järgi) ja täitsa eestlane. Ütles, et lumi tuleb novembri keskel (suht normaalne) ja läheb ära juuni alguses (mida kuradit).

PILDID

Haavlitega koera röntgenpilt. Haavlid on need väikesed valged täpid.

Alta fjord.

Ülemised viis: Alta koopamaalingute muuseumi loodus

Eelajalooline loomade ortodont/hambaarst

Eelajalooline põngerjas karjatab ussi

Ülemised viis: Mäed ja orud, nõmmed ja porod.

Väga maitsev Norra jäätis. Nii maitsev oli, et pildil jäätist pole, ainult tühi karp.

PS! Kui keegi oskaks mulle ära seletada, mis on „reindeer husbandry“, siis olen tänulik. Ma isiklikult arvan, et soomlastel pole oma heaoluühiskonnas muud paremat teha kui põhjapõtradest vanapiigadele abikaasasi leida. Miks nad selle eest aga hoiatavad, seda ma ei tea.

FUN FACT SAAMI MÜTOLOOGIA EDITION: Saamid uskusid, et põhjapõdrad reisisid taevast maa peale päiksekiirte peal.
FUN FACT SAAMI MÜTOLOOGIA EDITION 2: Saamid arvasid, et virmalised ongi Norra mütoloogiast tuntud sild Bifrost, mis ühendab jumalate riiki maaga.

Nüüd edasi Stockholmi poole.

PS! Nii armas, et nii paljud viitsisid lugeda. Maailmaklassika kirjandusega tegemist ei ole, aga ajaviiteks võib kah vist. Armsad olete! xox